Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu

Kodukord

PARAGRAHV I – Üldtingimused

1. Korporatsiooni nimi on Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (alljärgnevalt lühendatult “Kesknõukogu”). lnglise keeles on Kesknõukogu tuntud “Estonian World Council, Inc.” nime all.

2. Kesknõukogu eesmärgiks on koguda ja majandada kapitali heategevuse, teaduse, hariduse ja kirjanduse arendamiseks vastavalt 1954 aasta Internal Revenue Code (USA Föderaal Maksuameti seaduste) Section 501(c)(3). Sellel eesmärgil:

a. Kaitsta ja edendada kõikide rahvaste inimõigusi ja kodanikuvabadusi; aidata eestlastel säilitada iseseisev demokraatlik riigikord.

b. Osutada abi eestlastele ja kõigile teistele, kes kannatavad või on kannatanud tagakiusamise all oma töekspidamiste (inimõigused, kodanikuvabadus, kultuur, usk) pärast.

c. Korjata, analüüsida ja levitada informatsiooni mis puudutab Eesti majandust, ühiskonda, religiooni ja poliitilist olukorda

d. Arendada rahvuslikku kuuluvustunnet ja seltskondlikku koostööd ning püüda säilitada traditsioonilisi ja kultuurseid väärtusi kõikide eestlaste seas kes viibivad väljaspool Eesti Vabariiki, arendades kirjandust ja kunsti, korraldades näitusi/väljapanekuid ja kokkutulekuid ning soosides teaduslikke uuringuid ja teisi vaimseid tegevusalasid.

e. Koordineerida ja abistada Kesknõukogu liikmesorganisatsioonide tegevust, et ühiselt lahendada eesti ühiskonna probleeme väljaspool Eesti Vabariiki.

f. Asutada ja majandada “Eesti Ülemaailmne Vabadusfondi” (inglise keeles “Estonian World Freedom Fund”).

g. Korraldada korjandusi raha või teiste väärtesemete (väärtpaberid, kinnisvara jne.) saamiseks, et finantseerida ülalmainitud tegevust.

h. Teha kõike, mis aitab ülalmainitud eesmärke.

3. Kesknõukogu saab oma sissetulekud:

a. Liikmemaksudest.

b. Annetustest, kingitustest ja pärandustest.

c. Trükiväljaannete müügist ja Kesknõukogu poolt toetatud ürituste tuludest.

d. Intressidest, dividendidest ja teistest tuludest.

 

PARAGRAHV II A – Ülemaailmne Eesti Vabadusfond

1. Kesknõukogu peab majandama Ülemaailmset Eesti Vabadusfondi (alljärgnevalt lühendatult “Fond”) iseseisva fondina, mille põhikapitali peab kasutama Kesknõukogu eesmärkide elluviimiseks.

2. Fondi põhikapital koosneb annetustest, toetustest, pärandustest ja teistest kingitustest.

a. mis on annetaja või testamendi tegija poolt spetsiaalselt Fondile määratud.

b. mis ei ole annetaja või testamendi tegija poolt täpseks eesmärgiks määratud, võib Kesknõukogu juhatus oma äranägemise järgi Fondile määrata.

3. Fondi sissetuleku võib Kesknõukogu eesmärkide elluviimiseks üle kanda Kesknõukogu üldfondi hääleõigusega direktorite enamushääletusel.

4. Erakorralises kriisiolukorras võib Fondi põhikapitali puutuda kui vähemalt kolm neljandikku (3/4) hääleõiguslikest direktoritest hääletavad jaatavalt. Kesknõukogu direktorite otsus kriisiolukorra olemasolu kohta on lõplik ega kuulu ümberlükkamisele. Fondi põhikapitali kasutamine on piiratud kuni viie protsendini (5%) eelmise majandusaasta põhikapitalist.


PARAGRAHV II B – Margot M. ja Herbert R. Linna Üliõpilaste Toetusfond

1. Kesknõukogu peab eraldi fondina majandama Margot M. ja Herbert R. Linna Üliõpilaste Toetusfondi (inglise keeles “Margot M. and Herbert R- Linna Scholarship Fund”)

2. Fondi põhikapital (31. oktoobri 2000.a. seisuga US$ 1,161,000) peab olema investeeritud püsivalt ja lakkamatult. Vähemalt kord aastas peab Fondi tulu määrama eesti päritoluga tudengile või tudengitele õµrgema hariduse saavutamiseks või jätkamiseks, i.e. õppemaks, reisikulud, majutus ja õppevahendid. Stipendiumi saaja valib välja Kesknõukogu.

3. Stipendiumi saamine ei sõltu riigist, kus stipendiumi saaja kavatseb oma õpinguid jätkata. Stipendiumi võib välja anda õppimiseks Eestis või väljaspool Eestit.

4. Juhul kui Eesti ei ole iseseisev riik (olenemata kas Eestit valitseb Eestile sõbralik või mittesbralik valitsus), ei tohi Kesknõukogu stipendiumit määrata tudengitele, kes elavad ja õpivad ülalmainitud okupeeritud Eestis nii kaua kuni okupatsioon kestab, vaid peab stipendiumi määrama eesti päritoluga tudengitele, kes elavad ja õpivad väljaspool Eestit.

5. Kõik üliõpilaste toetusfondi halduskulud, välja arvatud Kesknõukogu ametnike palgad, peavad olema esimesena makstud põhikapitali intressidest.

6. “Eesti päritolu” on esmalt kandidaadi poolt väljendatud ja seejärel Kesknõukogu poolt kinnitatud informatsioon. Vastavalt varem välja töötatud kriteeriumile on stipendiumi saajate valik ainult Kesknõukogu otsustada. Kõrgete õppesaavutustega tudengid, kes ilma rahandusliku abita ei oleks suutelised oma õpinguid jõtkama saavad Kesknõukogu esmajärgulise tähelepanu.

 

PARAGRAHV III  Liikmed

1. Regulaarsed liikmesorganisatsioonid: Kesknõukogu regulaarliikmed koosnevad allnimetatud eesti organisatsioonidest:

a. Inglismaa Eestlaste Ühing

b. Austraalia Eesti Seltside Liit

c. Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis

d. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas

e. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides

f. Rootsi Eestlaste Liit

g. Läti Eesti Selts

h. Leedu Eesti Selts

i. Ukraina Eesti Selts

2. Tütar-Iiikmesorganisatsioonid: Organisatsioon, mis ei esinda kõiki eestlasi vastaval maal võib saada tütar-liikmesorganisatsiooniks koos regulaarsetele liikmetele kuuluvate õiguste ja privileegidega, väljaarvatud õigus ametis olla ja hääletada.

Tütarliikmed koosnevad allnimetatud organisatsioonidest:

a. Tsehhi Eesti Klubi

b. Vene Eesti Seltside Liit

3. Üldine:

a. Iga maa võib esindatud olla ainult ühe organisatsiooniga.

b. Regulaarseid liikmeid võib lisada või kõrvaldada ainult kuni kolm neljandikku (3/4) hääleõiguslikest direktoritest hääletavad jaatavalt.

c. Tütarliikmeid võib lisada või kõrvaldada ainult kui enamus hääleõiguslikest direktoritest hääletavad jaatavalt.

d. Regulaarsed- ja tütarorganisatsioonid võivad juhatusse saata esindajaid vastavalt:

a. Inglismaa Eestlaste Ühing KOLM (3)

b. Austraalia Eesti Seltside Liit KOLM (3)

c. Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis KOLM (3)

d. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas KUUS (6)

e. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides KUUS (6)

f. Rootsi Eestlaste Liit KUUS (6)

h. Läti Eesti Selts KOLM (3)

i. Leedu Eesti Selts KOLM (3)

j. Ukraina Eesti Selts ÃœKS (1)

k. Vene Eesti Seltside Liit ÜKS (1)

e. Direktorite arvu regulaarsetest- ja tütarorganisatsioonides võib suurendada või vähendada kui kolm neljandikku (3/4) hääleõiguslikest direktoritest hääletavad jaatavalt suurendamise või vähendamise poolt.


PARAGRAHV IV – Koosolekud

1. Direktorid esindavad liikmes-organisatsioone kõikides küsimustes,

2. Täiskogu koosolek peab toimuma vähemalt kord aastas, iga aasta kolmandal märtsikuu pühapäeval kui juhatus ei otsusta koosolekut pidada erineval ajal.

a. Kesknõukogu sekretär peab vähemalt 30 päeva enne täiskogu koosolekut saatma igale direktorile kirjaliku teate täiskogu koosolekust. Teatel peab olema ära märgitud koosoleku toimumise kellaaeg, toimumiskoht ja koosoleku päevakord.

3. Erakorralised koosolekud võib kokku kutsuda president või direktorite enamuse kirjalikul soovil. Erakorralise koosoleku toimumise teade tuleb edasi anda telefoni kaudu ja lisaks sellele peab sekretär vähemalt 14 päeva enne koosolekut igale direktorile teatama kirjalikult. Kirjalik teade peab sisaldama sama informatsiooni mis üldkoosoleku teade. Igal erakorralisel koosolekul võib arutada ainult probleeme, mis olid kirjalikus teates ära märgitud.

4. Koosoleku juhataja (juhatajad) ja sekreä¤r (sekretärid) valitakse kohalolevate direktorite enamushäältega.

5. Koosoleku kvoorumi moodustavad enamik hääleõigusega kohalolevatest direktoritest. Koosolek võib vastu võtta otsuseid kui enamus kohalolevatest direktoritest (kvoorum) hääletab jaatavalt (väljaarvatud Paragrahv III).

6. Kui hääletamisel kumbki pool enamust ei saa, tõmbavad pooled loosi otsuse vastuvõtmisel.

 

PARAGRAHV V – Täiskogu direktorid

1. Iga Iiikmesorganisatsioon võib olla esindatud vastavalt Paragrahvis III (3)(d) loetletud direktoritega.

2. Iga regulaarset liikmesorganisatsiooni esindaval direktoril on üks hääl.

3. Iga liikmesorganisatsioon võib ennast esindava direktori ametist kõrvaldada. Kui liikmesorganisatsioon soovib oma direktorit kõrvaldada peab ta sellest kirjalikult teatama kõigile juhatuse liikmetele.

4. Presidendiks valitud juhatusliiget võib kõrvaldada ainult juhul kui kolm neljandikku (3/4) hääleõiguslikest direktoritest hääletavad jaatavalt eemaldamise poolt.

5. Iga direktor on kohustatud oma ametikohustusi täitma kuni talle on valitud kvalifitseeritud järeltulija, või kui ta sureb, või esitab lahkumisavalduse, eemaldatakse ametipostilt vastavalt eelkirjeldatud reeglitele.

6. Täiskogu kontrollib ja juhib Kesknõukogu tegevust, ning;

a. Vaatab üle uusi liikmeavaldusi;

b. Kinnitab lepinguid mis aitavad Kesknõukogu eesmärke ellu viia;

c. Kesknõukogu president valitakse direktorite hulgast kõigi Kesknõukogu liikmete poolt vastavalt Paragrahv III (3)(d) kirjeldatud direktorite jaotusele. President on juhatuse esimees.

 

PARAGRAHV VI – Ametnikud: JUHATUS

1. Juhatus koosneb direktoritest kes esindavad regulaarseid liikmes­organisatsioone. Juhatuse koosseis on alljärgnev:

a. Inglismaa Eestlaste Ühing ÜKS (1)

b. Austraalia Eesti Seltside Liit ÜKS (1)

c. Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis ÜKS (1)

d. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas KAKS (2

e. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides KAKS (2)

f. Rootsi Eestlaste Liit KAKS (2)

g. Läti Eesti Selts ÜKS (1)

h. Ukraina Eesti Selts ÜKS (1)

Direktorite arvu, regulaarseid liikmes-organisatsioone esindavate direktorite arvu või regulaarseid liikmesorganisatsioone esindavate juhatuse liikmete arvu võib muuta juhul kui kolm neljandikku (3/4) hääleõiguslikest direktoritest hääletavad jaatavalt muutuse poolt.

2. President on Kesknõukogu peadirektor, juhatuse ja täiskogu liige.

3. President on kõikide juhatuse koosolekute eesistuja, ta on täiskogu poolt kontrollitav ja Kesknõukogu tegevuse üldjuht. President peab nõudma, et vastavad juhatuse liikmed ja ametnikud peavad raamatupidamist kõigist Kesknõukogu tehingutest, et vähemalt iga majandusaasta lõpus (või vajaduse korral tihedamini), täiskogu nõudmisel, on võimalik kindlaks teha Kesknõukogu majanduslik olukord. President vormistab kõik tehingud Kesknõukogu nimel. President täidab juhatuse või täiskogu poolt kinnitatud, temale esitatud ülesandeid.

4. Juhatus valib oma liikmete seast ühe (või rohkem) asepresidendi, sekretäri, ja laekuri, kes on ühtlasi ka Kesknõukogu pea-esindajad.

5. Kui president ei ole võimeline juhatuse või täiskogu poolt temale määratud ametikohustusi mingil põhjusel mitte täitma, siis onasepresidendil (või juhtiv asepresidendil, juhul kui on valitud rohkem kui üks asepresident) kõik presidendi õigused, volitused ja kohustused. Kui juhatus valib rohkem kui ühe asepresidendi, peab täiskogu määrama juhtiva asepresidendi.

6. Laekur on Kesknõukogu pearaamatupidaja kelle valdkonda kuulub Kesknõukogu majanduslik olukord. Laekur võib täita ka teisi juhatuse ja täiskogu poolt määratud kohustusi.

7. Sekretär protokollib juhatuse koosolekuid, jagab välja seaduse- ja kodukorraga ettenähtud Kesknõukogu teated ning täidab teisi juhatuse ja täiskogu poolt määratud kohustusi.

8. Iga regulaarne liikmesorganisatsioon määrab lisaks direktoritele, kes on juhatuse liikmed, veel ühe direktori juhatusliikmeasemikuks. Regulaarse liikmes-organisatsiooni juhatusliikme asemik võtab osa juhatuse koosolekute tegevusest. Juhatusliikme asemikul on kõik juhatusliikme õigused välja arvatud hääletamisõigus. Juhatusliikme asemikul on õigus hääletada juhul kui juhatuse alaline liige ei osale juhatuse koosolekul.

 


PARAGRAHV VII 
– Revisjoni komisjon

1. Revisjoni komisjon koosneb kolmest (3) direktorist kes valitakse igaaastasel korrapärasel täiskogu koosolekul.

2. Revisjoni komisjon vastutab kõikide rahaliste tehingute, raamatupidamise, aruannete ja inventuuri tõepärasuse eest. Kord aastas peab komisjon kontrollima ja esitama aruande Kesknõukogu rahandustehingutest.

3. Juhatus võib volitada sõltumatu revisjoni komisjoni kontrollima ja esitama aruande Kesknõukogu majandustehingutest.


PARAGRAHV VIII 
– Majadusaasta, eelarve ja aastalõpu aruanded


1. Kesknõukogu majandusaruanded põhinevad kalendriaastale.

2. Eelarve, mille koostab laekur ja kinnitab juhatus peab olema direktoritele juhatusele ja liikmes-organisatsioonidele esitatud hiljemalt 30 päeva enne iga-aastast täiskogu koosolekut.

Iga-aastased aastalõpu aruanded, mis lõppevad kuupäevaga detsember 31, koostab (või laseb koostada) laekur ja need kinnitab juhatus. Aruanded peavad olema direktoritele juhatusele ja liikmesorganisatsioonidele esitatud hiljemalt 30 päeva enne iga-aastast täiskogu koosolekut.

 

PARAGRAHV IX – Parandusettepanekud

1. Käesolevat Kodukorda võib parandada, muuta või tühistada kui enamus hääleõiguslikest direktoritest hääletavad selle poolt üld- või erikoosolekul, mida ei tohi pidada enne kui 60 päeva pärast seda kui sekretär on igale direktorile ja liikmes-organisatsioonile saatnud kirjaliku teate iga ülestõstetud paranduse, muutuse või tühistuse kohta.


PARAGRAHV X – Likvideerimine

1. Kogu Kesknõukogu omanduse võib likvideerida ja Kesknõukogu laiali saata kui kolm neljandikku (3/4) hääleõiguslikest direktoritest hääletavad selle poolt erikoosolekul, mis on ainult likvideerimise küsimuse arutamiseks kokku kutsutud. Erikoosolek ei tohi toimuda enne kui 60 päeva pärast seda kui sekretär on igale direktorile ja liikmes-organisatsioonile saatnud kirjaliku teate koosoleku eesmärgist.

2. Kesknõukogu ja tema varanduste likvideerimine toimub vastavalt Marylandi osariigi (U.S.A.) korporatsiooni seadustele ja teistele protseduuridele mis on seadusega kooskõlas, ning nagu on määratud täiskogu poolt.

3. Kõik likvideerimise käigus esinenud tulud kasutatakse Kesknõukogu eesmärkideks või täiskogu otsusel mõne teise organisatsiooni otstarbeks, kes on kvalifitseeritud kui riigimaksudest vabastatud organisatsioon vastavalt 1954 aasta internal Revenue Code Section 501(c)(3) (või vastav määrus ükskõik millises tulevikus välja antud Ameerika Ühendriikide Internal Revenue Seaduses).

(Viimased parandused tehtud 2. mail 2008)

(Revideerinud ja ümber kirjutanud Aho Rebas 2009-11-09)